Tee rahvusvahelisel veepäeval algust uute vett kaitsvate harjumustega

22. märtsil tähistatakse ÜRO eestvedamisel rahvusvahelist veepäeva, mille eesmärk on pöörata tähelepanu olulistele veeprobleemidele maailmas. Tänavune veepäev keskendub sellele, et kõigi inimeste jaoks oleks puhas vesi ühtemoodi kättesaadav.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Krooni sõnul on Eestis veemajandus üldiselt heas seisus, sest joogiveepuhastusseadmetesse ja reoveepuhastitesse on palju investeeritud. Eesti veekogudest on üle 60% heas seisundis ja põhjavee hea seisundi osakaal on ca 80%. „Eestis on aga umbes 200 000 inimest, kellel pole ligipääsu ei ühisveevärgile ega ühiskanalisatsioonile. Need inimesed peavad ise hea seisma selle eest, et nende kaevud oleks korras ja vee kvaliteet kontrollitud,“ ütles Kroon.

Tänavuaastase veepäeva teemaga (’Leaving no one behind’) soovib ÜRO muuhulgas teadvustada, et maailmas on 2,1 miljardit inimest, kelle kodus puudub puhas joogivesi ning 4 miljardit on kannatanud aastas vähemalt ühe kuu veepuuduse käes. Eestis on puhas joogivesi inimestele kättesaadav, kuid  ainult keskkonnahoidlik kasutamine tagab selle, et vett jätkub ka tulevastele põlvkondadele.

Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Mari Kala ja vee peaspetsialist Elina Leiner märkisid, et inimesed saavad vee kaitseks ka omalt poolt üsna palju ära teha.

 

  • Puhastusvahendeid ostes vali loodussõbralikumaid ja fosfaadivabu tooteid.
  • Torustike ummistuste likvideerimisel eelista mehaanilisi vahendeid kemikaalidele.
  • WC-pott ei ole prügikast, sestap ei tohi valada ohtlikke kemikaale, ravimeid ja muid jäätmeid kraanikausist ega WC-potist alla.
  • Katseta orgaanilist aiandust ning loobu mineraalväetiste ja keemiliste tõrjevahendite kasutamisest.
  • Kasuta komposti sünteetiliste väetiste asemel.
  • Oma majapidamise tarbeks rajatud joogiveekaevu ümbrus hoia vähemalt 10 meetri ulatuses puhas – nt autopesu- ja remont, välikäimla, väetisekotid, sõnnikuhunnik jms võib ohustada kaevuvee kvaliteeti.
  • Räägi ka oma naabrile ja lastele, miks tuleb kaevu ümbrus korras hoida.
  • Ära pese autot, mootorratast või muud sõidukit kaevu või mõne veekogu vahetus läheduses.
  • Majapidamises kasutatud vesi juhi ühiskanalisatsiooni, selle puudumisel kogumismahutisse või omapuhastisse.

 

Vaid nii saame tagada puhta joogivee ka tulevastele põlvkondadele.

Veepäeva tähistatakse alates 1993. aastast, mil ÜRO Peaassamblee kuulutas 22. märtsi ülemaailmseks veepäevaks. Rahvusvahelise veepäeva ametlik koduleht: http://www.worldwaterday.org/

Äsja valmis Euroopa Komisjonil ülevaade Euroopa Liidu vete seisundist ja hinnang riikide veepoliitika rakendamisest. Aruanne on leitav komisjoni kodulehel: http://ec.europa.eu/environment/water/water-framework/impl_reports.htm. Selle kohaselt on ka Euroopa Liidu üleselt ligikaudu 80% põhjaveest saavutanud hea seisundi, kuid  pinnaveekogudest on heas seisundis kõigest 40%. Seisundi paranemisele on kaasa aidanud eelkõige reovee täiendav kokkukogumine ja reovee puhastamise moderniseerimine ning paisutatud jõgede kaladele läbipääsetavaks muutmine. Endiselt on  probleeme aga veekogude liigse toitainete ja ohtlike ainete  sisaldusega. Uueks tõstatuvaks murekohaks on ravimijääkide leiud keskkonnas.

 

Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti pressiteade

22. märts 2019

 

Agnes Aaslaid

Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik

Tel 56 612775

E-post: agnes.aaslaid@envir.ee

Veekogude ummuksisse jäämisest tulenev osade kalade hukkumine on paratamatu

Talvede üks paratamatu nähtus on veekogude ummuksisse jäämine – jää all olevas vees kahaneb vee-elustikule vajalik hapnik kriitilisele tasemele ja mitmed veeorganismid hukkuvad hapnikuvaeguse tõttu, enim nähtavad kannatajad on kalad.

„Veekogude ummuksisse jäämine ja selle tagajärjel kalade hukkumine on looduslik protsess, mis teatud veekogude puhul kordub aastast aastasse. Erinevatel kalaliikidel on erinev taluvus- ja vastupidavusvõime kesistele hapnikuoludele ning üldjuhul ei hukku suurem osa kalu. Lohutuseks võib veel öelda, et loodus suudab end ise hämmastavalt kiiresti kokku võtta ning juba mõne aasta jooksul on kalavarud veekogus suures osas taastunud,“ selgitas Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja. Viimasele aitab kaasa ka järvega ühenduses olevate veeteede avatuna hoidmine paisudest, et kalad pääseksid ühest veekogust teise liikuma.

Hapnik jõuab veekogudesse lahustumise teel atmosfäärist, samuti järves endas aset leidva fotosünteesi käigus. Jää tekkel ainevahetus vee- ja õhukeskkonna vahel katkeb ning kogu hapnikuga varustamine jääb fotosünteesijate kanda. Kuna sügisel veetaimed lagunevad, siis alles jäävad vetikad suudavad kasinates valgusoludes hapnikku toota selgelt vähem kui seda tarbitakse.

Talvist fotosünteesi pärsib ka järvejääl olev lumi. Näiteks 5 cm paksusest lumest jõuab läbi tungida vaid 20% sellele langevast valgusest. Nii ei lisandu paksema lumikatte korral hapnikku kuigi märkimisväärselt ka enam järves endas.

Kui hapniku lisandumine võib talvel katkeda, siis selle tarbimine mitte. Kalad on reeglina sel ajal puhkeolekus ja tarbivad muu ajaga võrreldes hapnikku kordades vähem. Seevastu on aktiivsed orgaanilisi aineid lagundavad bakterid, kes kasutavad oma elutegevuse käigus ära üsna märkimisväärse osa hapnikuvarudest. Seetõttu suureneb ummuksisse jäämise risk eelkõige madalates, kuni 2 meetri sügavustes taimestikurikastes ja rohketoitelistes järvedes. Määrav on ka veetase, sest mida vähem on järves vett, seda vähem sinna hapniku mahub ja seda kiiremini see sealt ka otsa saab.

Juba ummuksisse jäänud järves on inimesel keeruline midagi olulist ette võtta. Jäässe aukude raiumisel on kahjuks vaid lokaalne mõju hapniku lisandumisel, sest vee liikumatuse tõttu ei jõua hapnikurikkam vesi eemal asuvate veeorganismideni. Miinuskraadide puhul kipuvad jääaugud ruttu kinni külmuma ning nende pidev lahti hoidmine on üsna töömahukas.

Kunstlik õhu pumpamine jää alla sobib pigem väiksemate veekogude, näiteks kodutiikide jaoks. Suuremate veekogude puhul on õhu otsene pumpamine võrdlemisi ebaefektiivne ja üsna lokaalse mõjuga. Loomulikult võib fotosünteesi soodustamiseks iga inimene oma kodutiigil või väikesel järvel jääd lumest puhastada, aga see on üsna töömahukas, sest tulemuse saavutamiseks tuleks lumevabana hoida vähemalt pool järve jääkattest.

Inimene saab aga seda rasket perioodi aidata üle elada, kui väldib jääl mootor- või maastikusõidukiga sõitmist, mis tekitab liigset müra ja vibratsiooni, põhjustades omakorda stressi jää all elavale vee-elustikule suurendades seeläbi nende hapnikuvajadust.

Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi pressiteade
13. veebruar 2019

Lisainfo:
Aimar Rakko
Keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja
e-post­: aimar.rakko@keskkonnaamet.ee
telefon: 5306 9104

Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee
telefon: 5745 0332

Soodustusega programmid 2019 (vee ringkäik ja Emajõe elustik)

TAS projekti raames (LEADER-meede) on Jõe- ja Järvehuntide Akadeemial võimalik 2019 kevadel ja sügisel pakkuda soodustusega õppeprogramme Emajõe-Suursoo Keskuse juures. Tegemist on eelmisel aastal välja töötatud uute programmidega “Miks vesi merest otsa ei saa?” ja “Emajõe elustik vees ja kaldal”. Täpsemat informatsiooni leiate programmide kirjelduste alt. Programmi hind grupile on 45€. Raha palume üle kanda enne programmile tulemist (MTÜ Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia EE022200221066225310). Selgitusse kirjutage palun programmi kuupäev, kellaaeg ja kooli nimi.

Kui teile väljapakutud aegadest ükski kuidagi ei sobi, pöörduge meie poole, ehk leiame koos mingi muu aja!

Registreerimiseks palun pöörduda meie koordinaatori Karoliina Lassi poole joehundid@gmail.com.

 

Vabad ajad on:

Miks vesi merest otsa ei saa?

16.05 9.00-11.30 KINNI

16.05 11.00-12.30 KINNI

16.05 13.00-14.30 KINNI

17.05 9.00-11.30 KINNI

17.05 11.00-12.30 KINNI

17.05 13.00-14.30 KINNI

30.09 9.00-11.30 KINNI

30.09 11.00-12.30 KINNI

30.09 13.00-14.30 KINNI

1.10 9.00-11.30

1.10 11.00-12.30 KINNI

1.10 13.00-14.30

2.10 9.00-11.30

2.10 11.00-12.30 KINNI

2.10 13.00-14.30

 

Emajõe elustik vees ja kaldal:

13.05 9.00-11.30 KINNI

13.05 11.00-12.30 KINNI

13.05 13.00-14.30

14.05 9.00-11.30 KINNI

14.05 11.00-12.30 KINNI

14.05 13.00-14.30

15.05 9.00-11.30 KINNI

15.05 11.00-12.30 KINNI

15.05 13.00-14.30

3.10 9.00-11.30 KINNI

3.10 11.00-12.30 KINNI

3.10 13.00-14.30 KINNI

4.10 9.00-11.30 KINNI

4.10 11.00-12.30 KINNI

4.10 13.00-14.30 KINNI

 

Programmide väljatöötamist ja läbiviimist toetab PRIA LEADER-meetme raames.

leader-2014-kleebis-veeb-h-w-col.jpg

Soodustusega programmid 2019 (kalad ja veekogud)

TAS projekti raames (LEADER-meede) on Jõe- ja Järvehuntide Akadeemial võimalik 2019 kevadel ja sügisel pakkuda soodustusega õppeprogramme Emajõe-Suursoo Keskuse juures. Tegemist on eelmisel aastal välja töötatud uute programmidega “Peipsi tint ja Tallinna kilu” ja “Eesti veekogud kaardil ja looduses”. Programmi osa on sõit viikingilaevaga Turm! Täpsemat informatsiooni leiate programmide kirjelduste alt. Programmi hind grupile on 45€. Raha palume üle kanda enne programmile tulemist (MTÜ Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia EE022200221066225310). Selgitusse kirjutage palun programmi kuupäev, kellaaeg ja kooli nimi.

Registreerimiseks palun pöörduda meie koordinaatori Karoliina Lassi poole joehundid@gmail.com.

 

Vabad ajad on:

Peipsi tint ja Tallinna kilu:

20.05 9.00-11.30

20.05 11.00-12.30 KINNI

20.05 13.00-14.30 KINNI

21.05 9.00-11.30

21.05 11.00-12.30

21.05 13.00-14.30

23.09 9.00-11.30

23.09 11.00-12.30 KINNI

23.09 13.00-14.30

24.09 9.00-11.30 KINNI

24.09 11.00-12.30 KINNI

24.09 13.00-14.30

25.09 9.00-11.30

25.09 11.00-12.30 KINNI

25.09 13.00-14.30

 

Eesti veekogud kaardil ja looduses:

22.05 9.00-11.30 KINNI

22.05 11.00-12.30 KINNI

22.05 13.00-14.30

23.05 9.00-11.30 KINNI

23.05 11.00-12.30

23.05 13.00-14.30

24.05 9.00-11.30

24.05 11.00-12.30 KINNI

24.05 13.00-14.30

26.09 9.00-11.30 KINNI

26.09 11.00-12.30 KINNI

27.09 9.00-11.30 KINNI

27.09 11.00-12.30 KINNI

 

Programmi väljatöötamist ja läbiviimist toetab PRIA LEADER-meetme raames.

leader-2014-kleebis-veeb-h-w-col.jpg

Looduslikud märgalad aitavad kliimamuutustega toime tulla

Laupäeval, 2. veebruaril tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist märgalade päeva, mis tänavu keskendub looduslike märgalade positiivsele kliimamõjule. Sestap kutsub Keskkonnaamet kõiki loodushuvilisi Soomaa rahvuspargi rappa matkama ning Matsalusse märgalade loodusfilmi vaatama.

„Eesti üleilmselt tähtsate märgalade pindalast moodustavad olulise osa sood. Kuigi enamasti on tegu suurte ja elurikaste soodega, on paljude märgalade looduslik toimimine rikutud nõukogude perioodil toimunud kuivendamise tõttu. Kuivendamata ehk looduslikus seisundis seovad meie sood keskmiselt tonni süsinikku hektari kohta aastas, aidates nii leevendada kliimamuutustega seotud mõjusid. Sooderikka Eesti panus kliimamuutuste leevendamiseks on paljuski just meie soode hoidmine ja nende looduslikkuse taastamine,“ lausus keskkonnaminister Siim Kiisler.

Keskkonnaministeeriumi ja huvirühmade koostatud Eesti soode tegevuskava kohaselt tuleb esmajärjekorras parandadarahvusvaheliselt tähtsate märgalade ehk Ramsari nimekirjas olevate soode olukorda. Soode tervendamistöid on Eestis praeguseks tehtud või tegemisel kaheksal Ramsari märgalal: Muraka, Agusalu, Soomaa, Endla, Alam-Pedja, Sookuninga, Luitemaa ja Nigula kaitsealadel ning lisaks mitmel teiselgi sooalal.

Rahvusvahelise märgalade päeva puhul saab esimesel veebruaril vaadata Matsalu rahvuspargi külastuskeskuses loodusfilmi „Märgalad on head!“, mis pälvis Matsalu Loodusfilmide Festivalil Matsalu rahvuspargi eripreemia.

Endla looduskaitseala keskuses Toomal koguneb 1.-2. veebruaril Eesti Märgalade Ühing, et arutada märgalade kaitsega seonduvat ning võtta laupäeval ette matk Endla kaitseala sootaastamise aladele.

Soomaa rahvuspargis tähistatakse märgalade päeva nädal hiljem, 9. veebruaril, retkega Öördi rappa, kus räägitakse rahvuspargi soode taastamisalade ja kliimasoojenemise omavahelistest seostest ning Soomaal pesitseva haruldase metsise elupaikade kaitsmisest.

Märgalade päeva tähistatakse maailmas 48. korda – sel päeval sõlmiti Iraani linnas Ramsaris esimene riikidevaheline looduskaitselepe, mille eesmärk tänases olukorras on märgalade säästlik kasutus ja kaitse. Märgalade hulka kuuluvad näiteks sood, märjad niidud, siseveekogud, madalad rannikualad, rannaniidud ja roostikud.  Ramsari leppega on ühinenud 170 riiki kokku 2 337 alaga, mille pindala on kokku 252 051 740 ha. Eesti ühines leppega 1994. aastal ja nn Ramsari alade hulka kuulub meilt 17 märgala.

Soodustusega programmid 2018 sügisel

TAS projekti raames (LEADER) on Jõe- ja Järvehuntide Akadeemial võimalik septembris pakkuda soodustusega õppeprogramme Emajõe-Suursoo Keskuse juures. Tegemist on käesoleval aastal välja töötatud uute programmidega “Peipsi tint ja Tallinna kilu” ja “Eesti veekogud kaardil ja looduses”. Täpsemat informatsiooni leiate programmide kirjelduste alt. Programmi hind grupile on 45€. Raha palume üle kanda enne programmile tulemist (MTÜ Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia EE022200221066225310). Selgitusse kirjutage palun programmi kuupäev, kellaaeg ja kooli nimi.

Registreerimiseks palun pöörduda meie koordinaatori poole lass.karoliina@gmail.com.

Vabad ajad on:

Peipsi tint ja Tallinna kilu:

17.09 10.00-11.30

17.09 12.00-13.30

18.09 10.00-11.30 KINNI

18.09 12.00-13.30 KINNI

27.09 10.00-11.30 KINNI

27.09 12.00-13.30

28.09 10.00-11.30 KINNI

28.09 12.00-13.30

Eesti veekogud kaardil ja looduses:

20.09 10.00-11.30 KINNI

20.09 12.00-13.30 KINNI

21.09 10.00-11.30 KINNI

21.09 12.00-13.30 KINNI

24.09 10.00-11.30

24.09 12.00-13.30

25.09 10.00-11.30 KINNI

25.09 12.00-13.30

 

Programmi väljatöötamist ja läbiviimist toetab PRIA LEADER-meetme raames.

leader-2014-kleebis-veeb-h-w-col.jpg

Sügisesed looduskeskuste päevad „Terve Eesti“

Looduskeskused kutsuvad külla! 8.-9. septembril 2018 esimest korda toimuvate sügiseste looduskeskuste päevade raames saab külla tulla ka Jõe- ja Järvehuntide Akadeemiale!
9. septembril 12.00-16.00 Lodjakojas, Tartus, Ujula 98.
Kell 15 toimub loeng teemal “Emajõe elustik ja laevanduse ajalugu”, tutvustab Liisa-Lota Kaivo.
Kell 12-15 toimuvad lodjakojas töötoad lastele Emajõe elustiku tundmaõppimiseks – uuritakse putukaid ja tutvutakse kaladega.

Rohkem infot https://www.keskkonnaharidus.ee/sugisesed-looduskeskuste-paevad-terve-eesti/.

Uued programmid 2018-19 Emajõe-Suursoos

TASi/PRIA kaasabil on Jõe- ja Järvehuntide Akadeemial koostöös Emajõe Lodjaseltsi ja Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskusega valminud 4 uut programmi, mida kooli- ja lasteaaiagrupid saavad tellida kõigest 45€ omafinantseeringu eest. Programmid toimuvad 2018 sügisel ja 2019 kevadel ja sügisel Emajõe-Suursoo Keskuse ruumides ja ümbruses nii maa kui vee peal.

 

Peipsi tint ja Tallinna kilu (koostöös viikingilaevaga Turm)

Programmi eesmärgid: Õpime tundma kalu ja nende elupaiku. Räägime laevandusest ja kalandusest. Programmi osa on sõit viikingilaevaga Turm.

Sihtgrupp: 1. – 6. klass

Grupi suurus: klass

Ajaline kestus: 1,5 tundi

Programmi läbiviija: 2 juhendajat

Hind: TAS projekti raames grupi omafinantseering 45€

 

Sisu kirjeldus:

Õpime kalu

Õpime kalade määramise põhitõdesid

Soolane ja mage vesi

Röövkalad ja taimetoidulised kalad

Räägime laevandusest ja kalandusest ning nendega seotud probleemidest

 

Seos õppekavaga:  

Loodusõpetus

I kooliaste:

2.1.4.3. Organismid ja elupaigad

II kooliaste:

2.1.6.5. Jõgi ja järv. Vesi kui elukeskkond

 

Miks vesi merest otsa ei saa?

Programmi eesmärgid: Õpime tundma vee ringkäiku maakeral

Sihtgrupp: 1. – 6. klass

Grupi suurus: klass

Ajaline kestus: 1,5 tundi

Programmi läbiviija: 2 juhendajat

Hind: TAS projekti raames grupi omafinantseering 45€

 

Sisu kirjeldus:

Kust vesi tuleb ja kuhu ta läheb?

Vesi vedelikuna, auruna ja tahkes olekus

Veekogude teke

Kellele ja milleks vett vaja on?

Püüame putukaid, vaatleme linde, õpime kalu

Proovime ise vett puhastada

 

Seos õppekavaga:   

Loodusõpetus

I kooliaste:

2.1.4.3. Organismid ja elupaigad

II kooliaste:

2.1.6.5. Jõgi ja järv. Vesi kui elukeskkond

2.1.6.6. Vesi kui aine, vee kasutamine

 

Emajõe elustik vees ja kaldal



Programmi eesmärgid: Tutvuda Emajões ja jõe kaldal elavate kalade, putukate, loomade ja lindudega 


Sihtgrupp: 1. – 6. klass


Grupi suurus: klass


Ajaline kestus: 1,5 tundi


Programmi läbiviija: 2 juhendajat


Hind: TAS projekti raames grupi omafinantseering

 45€

 

Sisu kirjeldus:


Räägime Emajõest


Miks on jõed tähtsad?


Veeorganismide kohastumused vees elamiseks


Loomade-lindude-kalade kehaosad


Kahlame ja määrame veeputukaid


Õpime Emajõega seotud linde, imetajaid ja kalu


Toiduahelad




 

Seos õppekavaga:  


Loodusõpetus
I kooliaste: 


2.1.4.3. Organismid ja elupaigad


II kooliaste:


2.1.6.5. Jõgi ja järv. Vesi kui elukeskkond

 

Eesti veekogud kaardil ja looduses (koostöös viikingilaevaga Turm)

Programmi eesmärgid: Õpime tundma Eesti tähtsamaid veekogusid rõhuga Emajõel, Peipsil ja Võrtsjärvel. Õpime ilmakaari, kompassi kasutamist ja orienteerumist. Programmi osa on sõit viikingilaevaga Turm.

Sihtgrupp: 1. – 6. klass

Grupi suurus: klass

Ajaline kestus: 1,5 tundi

Programmi läbiviija: 2 juhendajat

Hind: TAS projekti raames grupi omafinantseering 45€

 

Sisu kirjeldus:

Õpime tundma Eesti tähtsamaid veekogusid rõhuga Emajõel, Peipsil ja Võrtsjärvel

Räägime laevaga navigeerimisest

Õpime ilmakaari ning kompassi

Mängime maastikumängu

 

Seos õppekavaga:  

Loodusõpetus  

I kooliaste:

2.1.4.10. Minu kodumaa Eesti

II kooliaste:

2.1.6.5. Jõgi ja järv. Vesi kui elukeskkond

 

Programmi väljatöötamist ja läbiviimist toetab PRIA LEADER-meetme raames.

leader-2014-kleebis-veeb-h-w-col.jpg

Kolmepäevane jõelaager 2018

Laager toimub 6.-8. aug Emajõe-Suursoo Keskuses ja selle ümbruses nii maa kui vee peal. Oodatud on 3.-6. klassi lapsed. Laager on ööbimisega kohapeal.

Osalejad saavad:

  • Vabatahtlike järvepäästjate käe all õppida vee- ja laevasõiduohutust.
  • Selgeks saavad kõige tähtsamad sõlmed.
  • Viikingilaev “Turm” viib Emajõele sõitma. Saab ka proovida, mis tunne on viikingite kombel sõuda. Kapten räägib jutte laevadest, vee peal sõitmisest, Eesti järvedest-jõgedest ning otse loomulikult viikingitest! Ning õhtusöök maitseb vee peal olles ikka kõige paremini!
  • Matkata varahommikuses Suursoos.
  • Ise meisterdada laeva mudelit ja õnge, millega saab proovida ka kalaõnne.
  • Õppida ellujäämist looduses ja mängida maastikumängu.
  • Vaadata vabaõhukinos teemakohast filmi.
  • Kahvata ja putukaid määrata.
  • Teadmisi saadakse Emajõe lindudest, loomadest ja kaladest.
  • Elada laagrielu, küpsetada ise lõkkel sööki ja nautida suvevaheaega!

Laagrisse registreerimiseks palume ühendust võtta meie koordinaatori Karoliina Juurikuga aadressil joehundid@gmail.com.

Laagritasu 60€ palume kanda juuli lõpuks:

MTÜ Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia

EE022200221066225310

Selgitus: Laager 6.-8. aug, lapse nimi

 

Kohtumiseni laagris!

 

Rahvusvaheline veepäev

Keskkonnaameti pressiteade
19. märts 2018

Keskkonnaamet korraldab rahvusvahelise veepäeva puhul veeteemalise viktoriini
Keskkonnaamet kutsub kõiki 5.-6. klasside õpilasi osalema veeteemalisel veebiviktoriinil, mille küsimustele saab vastata 19.–23. märtsini Keskkonnaameti kodulehel.
22. märtsil tähistatakse ÜRO eestvedamisel juba 25. korda rahvusvahelist veepäeva, mille eesmärk on pöörata tähelepanu olulistele veeprobleemidele kogu maailmas. Sel aastal tuuakse esile looduspõhised lahendused veemajanduse probleemide lahendamiseks.
Näiteks on mitmed linnaalad vastuvõtlikud üleujutustele ja tugevatele vihmadele. Sademevee immutamist ja äravoolu aeglustamist linnades aitavad soodustada tiigid ja kraavid ning rohealad ja haljaskatused. Jätkusuutlikud sademeveesüsteemid vähendavad löökkoormust kanalisatsioonile, ennetavad lokaalseid üleujutusi, parandavad piirkonna väljanägemist ja suurendavad elurikkust. Samuti jahutavad rohealad ja tänavahaljastus linna ning parandavad õhukvaliteeti.
„Veepäevale pühendatud viktoriinil tuletame taas meelde, et vesi on üks olulisemaid loodusvarasid ning ilma veeta ei saaks olla ka elu. Meil on vedanud, sest puhast magevett on Eestis piisavalt ja seda eelkõige tänu klimaatilistele tingimustele ning meie väikesele elanike arvule. Küll aga peame mõtlema, kuidas hoida ja parandada meie veekogude seisundit ning kasutada looduspõhiseid lahendusi veemajanduse probleemidele ka linnades,“ lausus Mari Kala, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist.
Viktoriini küsimused on koostatud Keskkonnaameti 2014. aastal väljaantud veeteemalise õpimapi põhjal ja tulenevad erinevatest vee valdkondadest: põhja- ja pinnavesi, vesi kui elukeskkond, vee kasutamine, veekaitse korraldus, vee reostumine ning selle puhastamine. Õpimapi autorid on Urmas Tartes ja Arne Ader. Viktoriini küsimused ja vastused suunavad õpilasi toimima keskkonnateadliku veetarbijana ning paremini aru saama seostest inimtegevuse ja veekogude reostumise vahel. Veeteemalise õpimapiga saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.
„Soovitame viktoriiniks valmistujatel tutvuda meie veeteemalise õpimapi materjalidega ning sealjuures avaldatud interaktiivse kaardiga, kust leiab infot Eesti vesikondade, jõgede, järvede, nitraaditundliku ja üleujutusohuga alade ning ka reoveepuhastusjaamade kohta,“ lausus Mari Kala.
Kõigi viktoriinis osalejate vahel loositakse välja 40 veekindlat mobiilikotti. Lisainfo viktoriini osalemistingimuste ja tulemuste kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Lisainfo:
Mari Kala
Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist
e-post: mari.kala@keskkonnaamet.ee
telefon: 799 0914

Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee
telefon: 5745 0332